Thursday, January 17, 2013

Elu, armastan Sind...

Nii palju on juhtunud vahepeal. Käisin siis esimest korda Maie Muraševi trennis. Trenn ise oli väga raske, kuid jäin endaga enam-vähem lõpuks rahule. Esimese harjutusena tuli ujuda delfiini. Oh häda - esimest korda. Proovisin seda öelda ka, kuid ilmselt mitte väga selgelt, sest öeldi, et no proovi siis krooli jalgadega. Hea küll, vaatasin kuidas poiss ees läks ja proovisin teha midagi sarnast järgi. Muidugi poole raja pealt kamandati mind basseini äärde tehnikat õppima - kui keegi mulle ütles, et mida ma täpselt tegema pean, hakkas juba oluliselt paremini välja tulema:D Vähemalt käte osa.

Edasi õppisime selilikrooli tehnikat. Oh seda vaeva, meeletut kogust kloori seedeelundkonnas... Kuid vaev andis tasapisi tulemusi ning tegelikult sain enam-vähem aru mida tegema pean.. Harjutamine-harjutamine-harjutamine... Ehk siis hakkab välja tulema. Kuigi präänikut jagati veelgi - kroolimise juures tõstatati vaid üks probleem. Ise tajusin teist ka - kuid kõike korraga koordineerida oli ikka paras tegu küll. Uut infot tundub liiga palju kohati olema ning vees justkui kaoks mõnikord tasakaal. Kuid ma vähemalt üritan ja pusin.

Kolmapäevases trennis ja füsioterapeudi nõuandel sain endale juurde mitu uut harjutust, mida jõusaalis teha - suunatud siis romblihasele, mille nõrkus on paljuski tingitud rattasõidust. Ülevaatuse tulemusena selgus, et pean venitama rinnalihast ning tugevdama romblihast ning trapetsit. Tüütu putukas on see ebaühtlane lihastoonus. Aga niisama seda korda vist ei saa - või kui, siis vaid selles suunas, mida ma ei soovi ega ihalda. Järelikult pusimist on mul omajagu :) Aga ei hullu, tasa sõuan, et kaugele jõuda.

Homse osas loodan, et päike tuleb välja, läheks treeniks õues veidi, sõidaks siis siseratast ning ujuks veidi. Jube tore oleks. Aga kui päikest pole ja mingi jama otsustab taevast alla sadada, tuleb ilmselgelt otse minna kuhugi siseruumi treenima. Aga loodan päikest - siis teeks kevad tasahilju natukene pai ja ehk saaksin ka mingi energialaadungi kah. Tunnen juba mõnda aega, et vajan seda eluliselt:)

No comments:

Post a Comment